~mõte on see, mis loeb!
..kui eesmärk on inimestele ja ka endale headmeelt valmistada.
Püüdsin siis mingai endale head teha. Otsustasin nädalaks kohvist loobuda. Just nii, mina kes armastab maitsvat kohvi sama palju kui teised šokolaadi. Šokolaad ei ole kunagi mu meeli kõitnud, veider on öelda teistele, et mulle see imesöök ei maitse. Vahel jätan lihtsalt selle mainimata, sest oii millised küsimused ja suured silmad tehakse!!
Olgu, jutu juurde tagasi. Alustasin kohvivaba nädalaga eelmine esmaspäev (9.05). Paar esimest päeva olid ikka päris põrguliselt rasked. Kuidas küll öelda millelegi nii maitsvale ja turgutavale ei?!? Tundsin kuidas vegeteerisin terved päevad, hommikud jäid kuidagi nukraks ja toitki ei maitsenud enam. Nagu armuvalus plikatirts olin, je t'aime café!
Tõsiselt raske oli ikka, kuid nüüd on asjad poole toredamad. Ei ole nii raske enam kohvile ei öelda. Olgu ta nii kutsuv kui tahes. Nojah, tagasilööke oli ka. Reedel kui Mari'ga Pärnus otsustasime kusagile istuma minna võtsin ma otseloomulikult automaatselt café au lait. Ise veel õhtul olin nii õnnelik, et 5päeva juba ilma kohvita..winwin. Mu pettumus oli suur, kui meenus mida olin kohvikus tellinud.
Lõpp hea kõik hea! Eelmine nädal jõin vaid ühe kohvi! See nädal olen ka ühe juba joonud, kuid sedagi nautisin ma kohvikus, näksisin spinatistruudlit kõrval ja tundsin kuidas toitu nautides omadnab söömin hoopis teise tähenduse. Kõhtki saab kiiremini täis, kulub kõigest kakskümmend minutit aeglast ja mõtestatud söömist, et ajju jõuaks signaal näljatunde lõppemisest!
Äkki ongi minu kohvi liigtarbimise päevad seljataga, äkki mitte. Eks tulevik näitab, kuid põhiline on see, et mõte loeb!
No comments:
Post a Comment